Nixor on olnud Eestis omataoliste ettevõtete eesrinnas juba kolm aastakümmet, mille kestel on pea igal aastal välja tuldud mõne uudse lahendusega, mis nüüdseks on tarbija jaoks muutunud iseenesestmõistetavaks ja tavapäraseks. Olgu selleks võimalus maksta kiirelt ja pikemalt peatumata oma ostude eest pangakaardiga või Selveri iseostlemisteenus
1990ndate alguses, kui ettevõte tegi alles oma esimesi samme, nii uhketest arendustest rääkida ei saanud. Milliste lahendustega alustati ning kuhu tänaseks on jõutud, räägib ettevõtte tegevjuht Imre Reinson.
Esimene müügiarvestust pidav kassasüsteem
30 aastat tagasi ei olnud põhjust rääkida veel ühestki arendusest. Arvutipõhised tehnoloogiad ja seadmed olid veel kaubanduses kauge tulevik. Küll aga tuli Nixor välja ettevõtte esimese omalaadse lahendusega Eestis, milleks oli kassaaparaat, mis võimaldas müügi- ja laoarvestust. Kui mujal maailmas olid sellised lahendused juba ammu tuntud, siis äsja taasiseseisvunud Eesti Vabariigis oli tegemist tõeliselt uudse lähenemisega.
“Sel ajal ei osatud kaubanduses veel tootemüüki arvestada,” räägib Nixori tegevjuht Imre Reinson ettevõtte esimestest lahendustest. Kaupadel oli peal hinnasilt, mille kassiir kassas sisestas, et saada lõpuks õige summa, mida kliendilt küsida. “Keegi tegelikult ei teadnud, kui palju mingeid tooteid läbi müüdi,” meenutab Reinson aegu 90ndate algusest. Nixori turule toodud kassaaparaadid oskasid Reinsoni sõnul aga pidada arvestust müügi üle ning vajadusel teha isegi koguselist laoarvestust.
Tänapäevaga võrreldes oli see ajastu natuke kujutlematu, kuid selline oli aeg. “Siis me veel ei arendanud midagi, vaid võtsime kasutusele tehnoloogia, mis mujal maailmas oli tavaline, aga Eesti jaoks tähendas innovatsiooni,” selgitab Reinson.
Nixori iseteeninduslahendus lõi standardi
Kui vaadata eriti silmapaistvate lahenduste poole, toob Nixori tegevjuht välja kümmekond aastat tagasi loodud iseteeninduslahenduse, mis koos Selveriga turule toodi. Pilootprojektina võeti iseteeninduspuldid ja -kassad kasutusele 2011. aastal Tallinnas Kadaka Selveris.
Kiiresti muutus iseteenindus standardiks. “Esmalt muutus see standardiks Selveris ning hiljem on tegelikult kõik teised suuremad jaekaupmehed hakanud sarnast lahendust kasutama,” räägib Reinson. Tema sõnul ei tähenda see, et teised kaubandusketid kasutaksid Nixori tehnoloogiaid, kuid põhimõtteliselt lõi Nixor koos Selveriga turustandardi.
Reinsoni sõnul võiks ju rääkida kõikidest ettevõtte loodud innovatsioonidest palju lugusid, kuid teise näitena toob ta tänapäeval nii igapäevasena näiva kiire kaardimakse lahenduse. “Inimesed olid harjunud, et kaardimakse võtab aega 15-20 sekundit,” meenutab ta tollaseid aegu ja viitab, et Nixori ja partnerite loodud lahendusega vähenes see aeg kahesekundiliseks. “See on tohutu ajavõit kassas,” lisab ta.
Iga idee lendu ei lähe
Rääkides takistustest, mis uusi lahendusi klientidele pakkudes esinevad võivad, siis tõi Imre Reinson välja kaks aspekti. Üheks küsimuseks tema sõnul on tehnoloogia ehk millisel moel saab neid tehnoloogiaid arendada ja olemasolevate süsteemidega integreerida. “See on lihtsamini mõõdetav ja lahendatav, kuna lähteülesanne on selgelt sõnastatav,” kommenteerib Reinson.
Teine väljakutse on tema sõnul aga organisatoorne. “Igasuguse uue lahenduse kasutuselevõtt eeldab muutust organisatsioonis,” selgitab ta. Oluline on siinkohal Reinsoni sõnul teadvustada, mida tehnoloogia või ärimudeli muutus organisatsiooni käitumises kaasa toob ning samuti on oluline, et ei unustataks muudatuse peaeesmärki. “On see rohkem kliente, käibe kasv või võimalus kulusid kokku hoida,” lisab ta.
Sellised diskussioonid on hoopis suurem väljakutse. “Innovaatilisi lahendusi võime välja mõelda päevast päeva, aga iga innovatsioon vajab õiget aega ja ettevõtet kus seda juurutada,” kommenteerib Reinson.
Kauplus algab kodust
Kaugemast tulevikust rääkides “Kui vaatame toidu- ja esmatarbekaupu, siis seal on märksõnaks tervisekaubandus,” kommenteerib Reinson. Tema sõnul ei tähenda see ilmtingimata ökotooteid, vaid inimene teab ja saab infot selle kohta, milliseid koostisaineid ta vajab ja talub. Tema sõnul peavad tehnoloogiaettevõtted sellega tulevikus kindlasti arvestama.
Reinson lausub loosunglikult, et tulevikus algab kauplus kodust ehk kauplemine toimub seal, kus inimene parasjagu viibib.