Koroonakriisiga seoses räägitakse, et tänu sellele on paljudes IT-valdkondades kiirelt mitme aasta võrra edasi liigutud, mõeldes näiteks kaugtöö ja automatiseerimise peale. Sarnase tõuke uuenduste suunal on saanud ka kaubandussektor.
Juba rohkem kui poolteist aastat on üle maailma normiks olnud liigsete kontaktide vältimine ja puutevabade lahenduste kasutamine. Sellest on huvitatud nii poepidajad kui kauplusi külastavad kliendid. On peaaegu elementaarne, et klient peab soovi korral saama enda ostud tehtud ilma kassapidajaga suhtlemata ja makseterminali puudutamata, mistõttu on pandeemial olnud suur mõju iseteeninduskassade kasutuselevõtule jaekaubanduses ja viipemaksed saanud tuule tiibadesse.
Iseostlemise lahendused turul juba üle kümnendi
Astume sammu tagasi ja meenutame, et iseteeninduskassad võeti Eestis esmalt kasutusele 2009. aastal Keilas ja Tartus ning kaks aastat hiljem lisandus Baltimaade esimene puldiga ostlemise võimalus Selveris. Rohkem kui kümnend on möödas ning suuremaid kauplusi ilma iseteeninduskassadeta ette ei kujutagi. Samas on hulk keskmise suurusega ja väiksemaid poode, kus neid lahendusi jätkuvalt ei pakuta.
Jättes kõrvale aja nõude ehk kontaktide vältimise ja puutevaba lahenduse kasutamise, siis mis võiks veel olla põhjuseks minna üle iseteeninduskassadele? Miks kliendid seda soovivad ning mis võiks olla kaupmehe huvi?
Kogemus: iseteeninduskassa läbimine on kiirem
Kauplustes, mis võimaldavad iseteenindust, on näha, et üha rohkem kliente valib poekülastuse lõpus just ise kaupade „läbi piiksutamise“, mitte ei lähe tavapärasesse kassajärjekorda. Piisab mõnest kogemusest, et veenduda – iseteeninduskassa läbimine on kiirem.
Kliendid, kes kasutavad poes ostupulti, saavad lisaks ajavõidule poeriiulite vahel seigeldes puldist pideva ülevaate ostukorvi sisust, soodustustest ja maksumusest. Ühtlasi teevad ostupulti kasutavad kliendid ka vähem tarbetuid liigutusi, sest kõik skaneeritud kaubad saab juba poes jalutades otse ostukotti panna ja hiljem neid kassalindile laduma või iseteeninduskassast läbi laskma ei pea.
Ostupuldiks sobib nüüd ka kliendi nutitelefon
Väärib märkimist, et kui esmalt tulid turule ostupuldid, siin nüüdseks saab iseteeninduspuldina kasutada ka nutitelefoni. Muuhulgas võib samas rakenduses koostada ostlemise eel ka vajamineva kauba ostunimekirja, mis vähendab kaupluses viibimise aega ja loob kliendis meelerahu.
Kui klient lisab äppi ka oma pangakaardi info, saab ta veelgi rohkem aega kokku hoida, tasudes enda ostu eest mobiilis. Rakenduses näeb ka ostude ajalugu ning vähemtähtis pole võimalus loobuda pabertšekkidest, kuna kogu info on nüüd mobiilis olemas.
Lisaks on mobiilirakendus ka täiendav turunduskanal, mille kaudu on kaupmeestel võimalik kliendidele kampaaniainfot ja sooduspakkumisi edastada.
Mobiilirakendust on lihtne ja turvaline kasutada ning lisaks toodete skaneerimise funktsioonile võib see sisaldada ka virtuaalset kliendikaarti. Seega pole vaja ei pabertšekke ega plastikkaarti, mis paljudele klientidele on üha olulisem nüanss.
Suureneb ka kassade läbilaskevõime
Automaatkassade tulek pole kaasa toonud tavakassade kadumist. Pigem pakuvad need lisaväärtust ja meelitavad kliendisegmenti, kes hindab aega, kellele meeldib tehnoloogia ja ise askeldamine.
Kui osa klientuurist kasutab ostlemise lõpetamiseks eraldi ala, väheneb tavakassade koormus ning suureneb kassade läbilaskevõime. Iseteeninduslahendused kasutavad üldiselt kaupluse põrandapinda efektiivsemalt tänu millele mahub samale alale korraga rohkem kliente enda oste lõpetama.
Muidugi on pea kõiki kaupmehi pannud iseteeninduslahenduste peale mõtlema ka tööjõukriis ja üha kasvav keskmine palk. Jaekaubanduseettevõtted seisavad aina süveneva probleemi ees ning järjest enam tuleb mõelda automaatsete lahendustega kasutamise peale.